Rõhu teisendamine

Rõhukalkulaator on praktiline tööriist inseneridele, hooldustehnikutele või automaatikaspetsialistidele, kes töötavad andurite ja pneumaatiliste süsteemidega. See võimaldab kiiresti teisendada kõige populaarsemaid rõhuühikuid, nagu paskalid, baarid, atmosfäärid või PSI. Tänu sellele saate hõlpsasti võrrelda andmeid erinevatest allikatest ja kohandada väärtusi konkreetse süsteemi nõuetele.

Milleks on vajalik rõhu kalkulaator?

TME rõhukalkulaator võimaldab rõhu väärtusi erinevate ühikute vahel sujuvalt konverteerida ilma käsitsi arvutamise või tabelite kasutamiseta. Tööriist on eriti kasulik järgmistes olukordades:

tehniliste spetsifikatsioonide võrdlemine erinevatelt turgudelt (nt Euroopa vs USA),
ventiilide, andurite või rõhutransmitterite valimine,
pneumaatiliste ja hüdrauliliste süsteemide konfigureerimine,
tootjadokumentatsiooni analüüsimine, kus kasutatakse erinevaid ühikusüsteeme.

Tänu kalkulaatorile saad kiiresti ümber arvutada rõhu baaridest PSI-ks, atmosfääridest paskaliteks või näiteks mmHg-st Pa-ks, mis lihtsustab igapäevast tööd teeninduses, laboris või inseneripositsioonil.

Kõige sagedamini kasutatavad rõhuühikud

Maailmas kasutatakse mitmeid erinevaid rõhuühikuid – sõltuvalt tööstusharust, riigist ja rakenduste eripärast. Allpool olevas tabelis tutvustame kõige populaarsemaid neist ja nende konversioonikoefitsiente SI baasühiku, paskali (Pa) suhtes.

Ühik	Sümbol	Väärtus Pa-s	Tüüpiline kasutus
Paskal	Pa	1	SI ühik, teadus, laboratoorsed mõõtmised
Hektopaskal	hPa	100	meteoroloogia
Kilopaskal	kPa	1 000	tööstus, autotööstus
Baar	bar	100 000	tehnika, hüdraulilised ja pneumaatilised süsteemid
Tehniline atmosfäär	at	98 066,50	hüdraulika, tööstustehnika
Normaalne atmosfäär	atm	101 325	füüsika, keemia, referentsandmed
PSI (nael ruuttollis)	PSI	6 894,76	USA, autotööstus, suruõhk
Millimeeter elavhõbedasammast	mmHg	133,32	meditsiin, laboratoorsed mõõtmised
Torr	Torr	133,32	teaduslikud rakendused, vaakum

On oluline märkida, et erinevaid ühikuid kasutatakse vaheldumisi, kuid need ei ole identsed väärtused. Seetõttu on täpne konversioon hädavajalik, eriti insenerirakendustes ja automaatikas.

Rõhukonverteri kasutamine praktikas

Rõhuühikute tundmine ja nende kiire konverteerimise oskus on oluline paljudes tehnikavaldkondades. Siin on mõned näited, kus kalkulaator võib osutuda kasulikuks:

Rõhuandurite valimine, näiteks andur kirjeldatud PSI-des, kuid süsteem loeb väärtusi baarides;
Andmete konverteerimine dokumentatsioonis, näiteks USA tootja ventiil vahemikus 0–100 PSI, kuid süsteem on kavandatud kPa-des;
Töö tööstusliku pneumaatikaga – silindrid, kompressorid ja ventiilid kasutavad sageli rõhku väljendatuna baarides või atmosfäärides;
Rõhu mõõtmine vaakumsüsteemides, kus kasutatakse mmHg, Torr või Pa.

Õige rõhuühikute konversioon aitab vältida vigu süsteemide kujundamisel, suurendab turvalisust ja lihtsustab komponentide integreerimist erinevatest allikatest.

KKK - korduma kippuvad küsimused rõhu konverteerimise kohta

Kas baar ja atmosfäär on sama?

Ei. 1 baar on täpselt 100 000 Pa, samas kui 1 tehniline atmosfäär (at) on 98 066,5 Pa ja normaalne atmosfäär (atm) on 101 325 Pa. Igapäevases praktikas on need lähedased, kuid tehnilistes arvutustes on täpsus oluline.

Millal kasutatakse paskaleid ja millal baare?

Paskalid (Pa) ja kilopaskalid (kPa) on SI ühikud, mida kasutatakse peamiselt teaduses, elektroonikas ja tehnilises dokumentatsioonis. Baarid (bar) on populaarsed tööstuses, teeninduses ja automaatikas, kuna need sobivad paremini töörõhu väljendamiseks (1 baar = 100 000Pa).

Miks USA-s kasutatakse PSI-d?

PSI (pounds per square inch) on ühik, mis pärineb imperiaalsest süsteemist, mis on endiselt USA standard. See on laialdaselt kasutusel autotööstuses, hüdraulikas ja suruõhusüsteemides.

Mis vahe on hPa-l ja mbar-il?

Need on täpselt samad väärtused. 1hPa = 1mbar = 100Pa. Mõlemat ühikut kasutatakse vaheldumisi, eriti meteoroloogias.

Kas absoluutne rõhk ja suhteline rõhk on sama?

Ei. Absoluutne rõhk (abs) mõõdetakse vaakumi suhtes (0Pa). Suhteline rõhk (relatiivne) mõõdab erinevust atmosfäärirõhu suhtes. Seetõttu näiteks manomeeter, mis näitab „0 baari“, mõõdab tegelikult umbes 1atm suhteliselt.

Kas teadsid, et…

1 atmosfäär on rõhk, mida avaldab elavhõbeda sammas kõrgusega 760mm – varem mõõdeti seda tõstes ja langetades torusid, mis olid täidetud elavhõbedaga.
Rõhk mõjutab vee keemistemperatuuri, näiteks 3000m kõrgusel n.p.m. keeb vesi juba 90°C juures.
Mariaani kraavis on rõhk umbes 1086 baari. See on nagu iga cm² kohta mõjuks kaal umbes 1100 kg.
Autotehnikas segatakse sageli segi baare ja PSI-sid – 1 baar on umbes 14,5 PSI. Tüüpiline rõhk auto rehvis on umbes 2,2–2,5 baari, mis vastab 32–36 PSI-le.
Baar on ühik, mis ei kuulu SI-süsteemi, kuid on väga populaarne tööstuses ja automaatikas. See võeti kasutusele 1909. aastal Norra meteoroloogi Wilhelmi Bjerknesi poolt.
Meditsiinis kasutatakse endiselt mmHg (millimeetrit elavhõbedasammast) vererõhu mõõtmiseks, kuigi see ei ole SI ühik. Ühik "mmHg" pärineb Evangelista Torricelli (1643) elavhõbeda baromeetri ajast. Atmosfäärirõhu korral tõusis elavhõbe torus kõrgusele umbes 760mm – sealt tuleb 760mmHg = 1atm.
Meteoroloogias kasutati veel XX sajandi keskpaigani milibare, mis asendati ametlikult hektopaskalitega. 1mbar = 1hPa.
Termin "paskal" võeti kasutusele 1971. aastal prantsuse füüsiku Blaise Pascali auks, kes uuris vedelike ja gaaside omadusi. Varem kasutati peamiselt „N/m²”.
Vee all suureneb rõhk 1atm iga 10 meetri sügavuse kohta. Vastavalt Boyle'i seadusele on gaasi maht pöördvõrdeline rõhuga, mis tähendab, et sukelduja kopsude maht väheneb sügavuse suurenedes. 10m sügavusel väheneb kopsude maht poole võrra, 30m sügavusel – ühe neljandikuni, suurematel sügavustel tekib oht kopsude rõhutraumaks (nn barotrauma), kui sukelduja ei tasakaalusta rõhku või tõuseb liiga kiiresti pinnale. Seetõttu ei tohiks sukeldujad kunagi hoida hinge kinni pinnale tõustes, kuna see võib põhjustada kopsualveoolide rebendit.
Inimene tunneb kõrvavalu juba 0,2atm rõhuerinevuse korral, seetõttu on lennukikabiinide rõhu reguleerimine nii oluline.